Skip to content

Stsenaariumid

Itec stsenaariumid 2

1. Mitmekeelne matemaatika

Juba pikka aega on minu koolis olnud jutuks immigrantide teema. Meie kool asub kohas, kus on palju sisserändajaid ning seetõttu räägivad koolis paljud õpilased mõnda teist keelt veel. Ma arvan, et selline mitmekesisus on võimalus mitte takistus. Kõik minu kolleegid nii ei arva. Mul on soov midagi muuta. Miks mitte kasutada matemaatikat kui rahvusvahelist keelt, et parandada suhteid ja osalemist koolis.

Ma räägin õppealajuhatajaga ja ta nõustub eraldama sellele projektile raha ja aega. Kokku pannakse entusiastidest õpetajate grupp. Projekti idee on aidata õpilastel arendada „ühine keel“ läbi matemaatika. Asja lihtsustamiseks valime me teemaks protsendid ja murrud. Meie eesmärk on panna kõik meie õpilased uurima samu küsimusi. Uus on see, et õpetama hakkavad immigrantidest õpilased ja nad teevad seda erinevates keeltes.

Projekt algab sellest, et väljavalitud muukeelsetele õpilastele õpetatakse ära põhiasjad. Nad töötavad oma emakeeles ja tõlgivad põhimõisteid erinevatesse keeltesse. Abiks on neile internet ja sotsiaalsed järjehoidjad. Internetist otsitakse erinevate riikide õppematerjale, mida jagatakse klassikaaslastega sotsiaalsete järjehoidjate abil.

Järgmisena saavad õpilased võimaluse esineda oma klassikaaslastele. Nad näitavad esitlusi ning vastavad küsimustele. Mina aitan oma kolleegidega vajadusel lahendada arusaamatusi ja kommunikatsiooniprobleeme.

Õpilased kasutavad veebipõhiseid koostöövahendeid (N: Googledocs), et anda tagasisidet ja näidata, et teema on omandatud. Ma moodustan grupid, kus on erinevatest rahvustest õpilasi ja iga grupp saab ülesande lahendada mõni protsentide või murdudega seotud probleem (N: silmavärvuse ja soo vahekord klassis). Oma tööd jagatakse teistega.

Lõpetuseks jagavad õpilased oma tööd oma koduriigi mõne kooli või klassiga. Nad näitavad oma tööd ja küsivad tagasisidet.

Selle katse lõpus on suurenenud õpilaste enesekindlus ja paranenud omavahelised suhted. Lisaks sellele on kasvanud ka huvi matemaatika vastu. Kuna see projekt oli nii edukas, siis võetakse see üle ka teiste ainete õpetajate poolt.

 

2. Online käitumise uurimine

Õpetajad on aina rohkem teadlikud sotsiaalmeedia võimaluste kasutamisest klassis. Ma uurin koos oma õpilastega sotsiaalmeedias olemise kogemust. Hiljuti uurisime me ühte blogi koos kommentaaridega. Ma tahan kasutada seda õpetamises ja me otsustame uurida online käitumist.

Ma alustan sellest, et uurin, millise online käitumisega on õpilased ise kokku puutunud. Selleks kasutan ma anonüümset vastamist (N: vastamispuldid), et kõik õpilased jagaksid oma kogemust, ka negatiivset. Siis me vaatame, kas online käitumist saaks kategoriseerida (N: lubatud, abistav, viisakas, ebaviisakas jne).

Ma palun oma õpilastel küsida teiste inimeste arvamust ja kogemust just selle käitumise kohta, mis neile huvi pakub (N: sõprade saamine, identiteedi loomine, küberkiusamine jne). Nad kasutavad selleks digitaalse meedia vahendeid.

Ma aitan õpilastel välja mõelda uurimisküsimusi ja näitan neile vahendeid, mida nad saaksid andmete kogumiseks kasutada. Õpilased pakuvad välja, kuidas neid vahendeid kasutada ning lisavad oma leitud vahendeid. Nad viivad uuringu läbi individuaalselt või grupis.

Õpilastel aidatakse andmeid analüüsida ning esitada enda valitud formaadis (N: video, podcast, plakat, esitlus jne).  Esitlemine toimub konverentsil, kuhu on kutsutud ka vanemad, teised klassid, õpetajad ja kogukonna liikmed.

Me kasutame uuringu tulemusi, et teha juhised veebis käitumiseks. Need juhised lähevad Internetti, kus palume anda neile konstruktiivset tagasisidet.

 

3. Eksamiks valmistumine

Kooliaasta alguses teen ma õpilastega ajurünnaku, et välja selgitada õppematerjali kordamise meetodeid. Kooliaasta käigus valin ma neist meetoditest sobivad välja ja kasutan õpetamise protsessis. Minu kolleeg otsustab seda juba ette planeerida, kuid mina eelistan valida loetelust meetodi siis, kui me oleme jõudnud mõne teema juurde.

Ma selgitan välja need meetodid, mis on algselt mõeldud laiemale publikule mitte ainult inimesele, kes need loob (N: video või podcast). Neid on vaja põhjalikumalt planeerida, sest need võtavad rohkem aega. Iga teema lõpus valmistavad õpilased ette kordamismaterjali, mida nad saavad tulevikus kasutada eksamiks valmistumiseks. Nad koguvad need ühte veebikeskkonda, kuhu saab salasõnaga ligi. Seda keskkonda saab jagada ka teiste huvilistega, kui me nii otsustame.

Minu klass valmistab ette erinevaid õppematerjale: sõnalipikuid appide jaoks, ideekaarte (veebis jagatavaid), väljaprinditud sõnalipikuid, podcaste, videoid, animatsioone, simulatsioone, wiki lehekülgi, teste, ristsõnu, online mänge.

Ma eristan erinevaid materjalide loomise protsesse, mida ma varieerin läbi õppeaasta. Näiteks:

  • Klass jagatakse viiesteks rühmadeks. Iga rühm loob eraldi materjali. Rühmad vaatavad üksteise materjalid üle ja annavad tagasisidet. Tehakse vajalikud parandused ja lisatakse veebikeskkonda.
  • Iga õpilane teeb ühe kordamismaterjali ja laeb üles veebikeskkonda. Õpilased vaatavad kõik üle ning hääletavad , milline oleks kõige kasulikum kordamisperioodil.
  • Terve klass loob ühise ideekaardi mõnes veebikeskkonnas.
  • Koostöös luuakse video, mis dokumenteerib terve nädala õppekava ja just õpitegevusi mitte ainult kordamist.

Pärast eksamit hääletab klass, milline kordamismaterjal oli kõige kasulikum. Autorite nõusolekul avaldatakse materjal kooli kodulehel. Kooli direktor kutsub mind teistele õpetajatele esinema, et jagada oma kogemust.

 

4. Protsessi hindamine

Ma olen loodusteaduste õpetaja, kes tahab kombineerida arvestuslikku ja kujundavat hindamist. Kõige alguses ma valin teema õppekavast ja valmistan ette testi, et selgitada välja õpilaste teadmised. Selleks kasutan ma õpilaste tagasiside süsteemi. Sellest infost lähtuvalt loon ma klassi wiki, kus on pealkirjad, mis kajastavad osasid, mis on õpilaste jaoks rasked.

Õpilased on jagatud rühmadeks ja peavad täitma wikit. Selle täitmiseks kasutavad nad ka traditsioonilisi materjale nagu näiteks õpikud.

Ma vaatan kohe üle õpilaste töö, et vältida vääritimõistmist ja annan vajadusel tuge. Samuti julgustan ma õpilasi ka üksteist toetama, et leida üles vigu. Õpilased näitavad oma teemast arusaamist koostades teste õpilaste tagasiside süsteemi jaoks. See annab võimaluse igal hetkel hinnata teadmisi. Mõne keerulisema teema jaoks on loodud „inimeste pank“, mis koosneb õpetajate ja ekspertide rühmast, kes on andnud nõusoleku tegutseda moderaatorina wikis. Aja jooksul lisatakse wikisse uusi lehekülgi ja teemasid.

 

5. Erinevate allikate kasutamine

On oht, et õpilased kipuvad tänapäeval kasutama ainsa informatsiooni hankimise kanaline Internetti. Ometi on olemas ka hulk teisi allikaid. Üheks 21. sajandi oskuseks on hinnata info õigsust ja kasutamiskõlblikkust.

Ma alustasin kooli ajaloo projekti. Selle abil tutvuvad õpilased uurimistööga, õpivad õppima ning arendavad oma kultuuriteadlikkust. Meil on ligipääs kooli dokumentidele:  määrused, õpilasraamat, vanad spordipäeva fotod jne. Samuti on olemas infot Internetis: õpilaste arvu muutumine, vastuvõtukord, eksamite tulemused, fotod jne.

Projekt algab sellega, et ma arutan õpilastega, mis infot meil on ja mis infot on võimalik saada. Siis jagatakse klass väikesteks gruppideks ning iga grupp saab oma ülesande. Näiteks üks grupp uurib endiseid õpilasi ja koolitöötajaid. Mitmed vanemad ja vanavanemad külastavad kooli ning neilt palutakse vanu tunnistusi. Võimaluse korral teevad õpilased intervjuusid endiste õpetajatega. Teine grupp uurib kooli hoonet ja kuidas see on läbi aegade muutunud. Nad otsivad vanu fotosid ning teevad koolist sama koha pealt foto, kus vana foto on tehtud. Siis nad võrdlevad fotosid ja arutavad, kuidas koolimaja on muutnud. Nad otsivad lisainfot internetist ja ajalehtedest, et näha, kas kooli hoone muutused on kooskõlas ajalooliste sündmustega. Kolmas grupp uurib õppeaineid, mida on õpetatud ja kuidas nende õpetamine on muutunud. Lisaks võrdlevad nad õppeaineid erinevates koolides ja kohaliku tööstuse vajadusega.

Kui andmed on kogutud, vaadatakse need üle. Vaadatakse üle vastuolud, mis on intervjuudes ja koolidokumentides. See viib aruteluni info usaldusväärsusest. Kui usaldusväärsed on mälestused, salvestused, internetimaterjalid. See annab võimaluse ka tutvustada andmete märksõnastamist. Klass loob märksõnade komplekti, mis kirjeldab informatsiooni sisu ja allikat. See teeb info leidmise lihtsaks ka teistele.

Kasutades veebipõhist väljatöötatud vormi, lisavad õpilased oma info internetti. See keskkond on üles ehitatud nii, et materjali on kerge üles laadida ja märksõnastada. Samuti on võimalik luua plakateid ja ajatelgi valitud materjalidest. Järgmisel aastal loodan jätkata projekti juba uute õpilastega.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: