Skip to content

Stsenaariumid

1. Õuesõppe projekt 1
Õpilased moodustavad väikesed grupid. Igal grupil on õppekavast lähtudes oma teema. Nad võivad minna koolist välja teemat uurima ja meediat koguma. Samuti võib kaasta eksperte väljaspoolt. Hiljem analüüsitakse andmeid ning tehakse esitlus kasutades erinevat meediat.
Näide:
Ajalooõpetaja otsustab koos kunstiõpetajatega anda õpilastele üks ülesanne lähtudes kohalikust keskkonnast. Nad peavad uurima oma linna ajalugu. Õpetaja esilteb teemat kasutades mõnda videot. Interaktiivset tahvlit ja TeamUp tööriista kasutades mõeldakse välja teemad. Hääletuspulte kasutades valivad õpilased välja kolm kõige huvitavamat teemat ning selle järgi moodustab TeamUp neljased grupid.
Algab rühmatöö. Iga rühm filmib 1minutilise filmi, kus nad tutvustavad oma projekti, eesmärke, läbiviimise etappe ja vahendeid. Carmeni rühm otsustab uurida mälestusmärke linnas. Nad lähevad korjama andmeid pildistades ja geo-märgistades mälestusmärke. Samuti pildistavad nad infotahvleid ning intervjueerivad möödujaid. Päeva lõpus filmitakse 1minutiline kokkvõttev video tehtust.
Ajalooõpetaja laseb õpilastel töötada gruppides ja võtab endale vaatleja ja juhendaja rolli. Ta paneb kirja, mis oskuseid õpilased peaksid arendama, et planeerida edasisi tegevusi. Selgub, et grupil on vaja õppida, kuidas suhelda võõrastega, kuidas leida infot ja kuidas seada kindlaid eesmärke.
Järgmisel päeval tuleb Carmeni grupp tagasi klassi ja jagab leitud infot ka teiste gruppidega. Edasi järgnevad otsingud Internetist, mille tulemusel hakatakse looma ajatelge inimestest ja olulistest sündmustest. Päeva lõpus tehakse jällegi minutiline video. Kui uurimus on valmis, alustatakse tööd esitlusega. Stsenaarium luuakse ühistöövahendeid kasutades. Valmib 10minutiline film. Film laetakse e-õppekeskkonda, et teised saaksid seda kommenteerida. Samuti avaldatakse film ka Internetis, et vanemad näeksid. Hiljem analüüsitakse kommentaare ning töö protsessist tehtud videoid. See aitab aru saada, mida peaks järgmine kord tegema teisiti.
Lõpuks loob grupp lühikese video “Tulevikusammud” näitamaks seda, mida nad õppisid, millist tagasisidet said ja millised võiksid olla tegevused edaspidi.

2. Õuesõppe projekt 2
Eelarve ei võimalda kõigil õpilastel minna õppekäigule. Osad jäävad kooli ja moodustavad staabi, kuhu teised saadavad fotosid, aruandeid, videosid ja teisi materjale õppekäigust. Sellest sünnib avalik esitlus.
Näide:
Kool saab raha, et viia üks bussitäis õpilasi külastama loodusparki. Kõik bioloogiaõpetajad on kaasatud. Igast klassist valitakse mõned õpilased, kes lähevad õppekäigule. Teised jäävad kooli ja hakkavad kohe suhtlema õppekäigul olevate õpilastega.
Õpilased otsustavad, mis tehnoloogiat kasutada. Kool varustab nad mõnede nutitelefonide, tahvelarvutitega ja laadijatega.
Igal klassil on ettevalmistav tund, kus nad uurivad seadmeid. 3.a klass saab 6 nutitelefoni ja ühe iPad’i. Õpetaja soovitab suhtlemiseks sms’i, Google Talk’i, Yammer’it või Skype’i. Meedia jagamiseks soovitab ta Flickr’it, Bambuser’it, Qik’i, Picasa’t või Posterous’i. Õpilased katsetavad erinevaid keskkondi ja valivad välja need, mida kasutada. Nad otsustavad suhtlemiseks kasutada Skype’i ja Google Talk’i. Videot vahendatakse Bambuser’i abil ja fotosid Picasa abil.
Kui õppekäik algab, saadavad õppekäigul olevad õpilased videosid, pilte ja sõnumeid kooli. Koolis olevad õpilased loovad ajaveebi ja kirjutavad sinna artikleid, kasutades saadud meediat. Vajadusel kasutavad nad Internetti, et leida lisainfot. Neid abistab bioloogiaõpetaja, kes liigub gruppide vahel.
Pärast õppekäiku jagatakse materjale järgmises bioloogiatunnis ning tehakse kokkuvõte.

3. Mitte-formaalse õppimise tunnustamine
Õpilased dokumenteerivad ja reflekteerivad mitte-formaalset õppimist, mis toimub väljaspool kooli. Õpetajate ja vanematega jagamiseks kasutatakse portfoolioid.
Näide:
Õpetaja avastab, et Paulol on väga palju huvisid väljaspool kooli, kuid kooliasjadest on Paulo paraku vähe huvitatud. Kool pakub võimalust esitleda oma väljaspool kooli toimuvaid tegevusi koolis.
Paulo kogub materjali oma hobi, rulasõidu kohta. Kasutades erinevaid vahendeid (mobiiltelefon, videokaamera, arvuti, skänner) kogub ta pilte ja videosid riietusest, logodest, rulatamisest jne.
Koolist saab Paulo Activeinspire Studio faili, mis võimaldab luua esitlust. Järgmisena valib Paulo tunni, mis sobib tema teemaga kõige paremini. Paulo valib tehnoloogia ja disaini. Õpetaja on nõus ja leiab, et see teema sobib hästi materjalide koostise ja kasutamise teema alla. Soovi korral saab Paulo eksportida Studio faili PDF formaati ja avaldada selle oma ajaveebis või Facebookis.

4. Kollaboratiivne meedia projekt
Õpilased haaratakse avatud projektidesse, millega on seotud ka eksperdid, et arendada nende uurimistööoskust ja ainest arusaamist just nendes valdkondades, mis on neile huvitavad. Õpilastel palutakse luua multimeediaesitlus oma uuringutest. Et paremini asjast aru saada, on ka õpilased pühendatud koos õpetaja ja ekspertidega ülesande loomisesse.
Näide:
Õpetaja on klassis rääkinud “green-washingust” (ettevõtte kuvand rohelisemaks) suurte ettevõtete näitel. Ta otsustab koos klassiga asja edasi uurida esitledes ülesannet: valige ettevõte ja intervjueerige firma esindajaid, et välja selgitada, kuidas nad suhtuvad sotsiaalsesse vastutusse või energia säästmisse.
TeamUp vahendi abil kogutakse õpilastelt teemad ja toimub hääletamine. Heleni isa töötab keemilises puhastuses ning Helen pakub teemana välja puhastustööstuse. Kui kõik teemad on koos ja igaüks on oma lemmikute poolt hääletanud, saab Helen puhastustööstuse grupi liikmeks.
Heleni rühm otsustab teha video, et välja tuua, kuidas arvestatakse keskkonnaga puhastustööstuse igapäevaelus. Õpetaja teeb ettepaneku seada eesmärk ning valida sobiv sihtrühm. Rühm teeb ajurünnaku ja 1minutilise video, kus on mainitud eesmärgid, sihtrühm ja video ideed.
Järgmisel päeval tutvustab õpetaja erinevat tüüpi digitaalset meediat. Heleni grupp otsustab teah 5minutilise dokumentaalfilmi, mis sisaldab intervjuusid töötajatega ja nende igapäevaseid tegevusi. Jällegi luuakse 1minutiline video oma otsustest ja plaanidest.
Heleni isa kaudu saadakse kontakt keemilise puhastuse juhiga. Kaks 1minutilist videot võimaldavad juhil grupi eesmärkidest ja tööst aru saada. Juht on nõus kaasa lööma eksperdina, et püstitada õiged ülesanded. Grupp loob filmi stsenaariumi õpetaja ja eksperdi abil ning filmib filmi. Iga päeva lõpus tehakse 1minutiline video. Videod kogutakse e-õppekeskkonda, kus neid näevad grupi liikmed, õpetaja ja ekspert. Videoid saab kommenteerida.
Hiljem kutsub õpetaja ka teisi eksperte hindama. Videot näidatakse õpetajatele, ekspertidele ja kohalikele elanikele. Esitluse ajal esitatakse ka küsimusi ja kommenteeritakse teemat.

5. Reaktsioon õpilaste tagasisidele
Kui õpilased loovad 1minutilis videoid oma tööprotsessist, tulevikuplaanidest, probleemidest, saavad õpetajad rakendada seda informatisooni õpetamises.
Näide:
Õpetaja kasutab TeamUP videoid, mida õpilased on loonud, et anda õpilastele kvaliteetsemat tuge õppetöös. Videotest lähtudes esitab ta õpilastele avatud ja suletud küsimusi. Vaadates kahte õpilaste videot, kus pole probleeme, arutleb ta õpilastega, kuidas neil on läinud ning suunab neid siis abistama gruppe, kellel on olnud probleeme.
Õpilaste videod võivad olla nähtavad ka teistele õpetajatele, et anda neile rohkem teavet õpilaste kohta.

6. Ekspertide võrgustiku tugi
Õpilastel palutakse kavandada ja läbi viia projekt, mis puudutab mitut õppeainet ja nõuab välisekspertide kaasamist.
Näide:
Õpetaja soovib, et tema õpilased õpiksid rohkem keskkonna probleemide kohta erinevates riikides. Samuti soovib ta, et kaastakse väliseksperte praktiseerimaks võõrkeeleoskust. Motivatsioonivideo abil selgitab õpetaja teemat klassile. Õpilased ütlevad, mis teemadest nad huvitatud on ja moodustavad 3-4liikmelised grupid.
Juan on grupis Maria-Elena ja Pabloga ning nende ülesanne on uurida erinevaid taaskasutamise võimalusi üle Euroopa. Lepitakse kokku, et keskendutakse neile riikidele, milles räägitavaid keeli õpitakse koolis. Grupp lepib kokku, et eesmärgiks on anda soovitusi, kuidas kohalikul ja riiklikul tasemel saaks taaskasutust parandada. Õpetaja soovitab luua neil veebilehe või ajaveebi, et tulemusi ja soovitusi teistega jagada.
Järgnevalt viib õpetaja õpilased kokku ekspertidega. Selleks kasutab ta õpetajate võrgustikku. Samuti otsivad õpilased eksperte. Ekspertideks valitakse kohalik taaskasutuse koordinaator, riigiametnik ja ülikooli professor.
Skype’i ja veebikonverentsi vahendeid kasutades intervjueeritakse eksperte. Eksperdid jagavad grupiga ka erinevaid dokumente. Võõrkeeleõpetajad aitavad vajadusel aru saada võõrkeelsetest dokumentidest. Iga päev positatakse tegevuste raport, et õpetaja ja eksperdid näeks, kui kaugel grupp on.
Kui intervjuud ja uuringud on tehtud, analüüsib grupp informatisooni ja koostab raporti. Selleks võivad nad kasutada erinevaid multimeedia võimalusi. Projekti hindavad lisaks õpetajale ka eksperdid.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s